Hobust kaasava psühholoogilise nõustamise/teraapia peamiseks eesmärgiks on eneseteadlikkuse ja enesejuhtimisoskuste arendamine koostöös hobusega. Tavapärasest tööst nõustamiskabinetis erineb see mitmel moel. Esiteks toimub töö looduskeskkonnas, kus oluliseks suhtluspartneriks on hobune. Lähtuvalt töö eesmärgist saab hobusele omistada mitmeid erinevaid rolle: nt võib see suur loom olla emotsionaalset kontakti toetav „sõber“; inimese harjumuslikku käitumismustrit võimendav „peegel“ või teatud reaktsioone võimendav „katalüsaator“. Teiseks on sedalaadi töö suures osas eksperimentaalne – osaleja saab end proovile panna, kogeda eduelamust ning jõuda seeläbi enda jaoks oluliste taipamisteni. Lisaks ülalmainitule on see lähenemine holistiline, võimaldades positiivseid tulemusi nii neuroloogilisel, motoorsel, kognitiivsel, psühholoogilisel, sotsiaalsel kui kasvatuslikul tasandil. Siin ei eeldata varasemat ratsutamisoskust – isegi kui osa tööst toimub hobuse seljas, on ka sel juhul fookus eelkõige inimese tunnetusel, mitte niivõrd tehnilistel oskustel. Vastavalt vajadusele hõlmab protsess ka teisi teraapiatehnikaid.
